Värvi- ja avastamisrõõmu Akaa kunstnikelt
Näitused Tapa linnaraamatukogus

9. au­gus­tist 6. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus Sei­ja Kin­na­ri kuns­ti­näi­tus ”Kä­si­käes – mä­les­tus­te rada­del” ning Piia Su­omu-Vir­ta­ne­ni näi­tus ”Köi­de­tud raa­ma­tud ja ehted”.

Näi­tus­te ava­mi­ne 9. au­gus­til kell 10.30

Piia Suomu-Virtaneni näitus ”Köidetud raamatud ja ehted” Seija Kinnari kunstinäitus ”Käsikäes - mälestuste radadel”

Piia Su­omu-Vir­ta­ne­ni näi­tus ”Köi­de­tud raa­ma­tud ja ehted”

Olen Piia Su­omu-Vir­ta­nen, kä­si­töö­har­ras­ta­ja Akaa lin­nast Soo­mest. Kä­si­töö on kuu­lu­nud minu ellu väi­ke­sest pea­le, sest ka minu ema on kirg­lik kä­si­töö­te­gi­ja. Olen hu­vi­ta­tud pea­mi­selt pärl- ja hõ­be­e­he­test, raa­ma­tu­köit­mi­sest, klaa­si­tööst (enam­jaolt klaa­si­su­la­tus­tööst), la­pi­tööst ja mo­saii­ki­de te­ge­mi­sest, kuid kat­se­tan meel­sas­ti kõi­ke uut­ki. Li­saks kä­si­töö­le te­ge­len fo­tograa­fiaga. Mind hu­vi­tab eri teh­ni­ka­te ühend­mi­ne ja jääk­ma­ter­ja­li­de taas­ka­su­ta­mi­ne. Toon näi­tu­se­le oma raa­ma­tud ning pärl- ja hõ­be­eh­ted. Olen õp­pi­nud raa­ma­tu­köit­mist ning pär­li­tööd Akaa rah­va­üli­koo­li kur­sus­tel mit­me aas­ta jook­sul. Hõ­be­e­he­te te­ge­mist olen õp­pi­nud Akaa, Val­kea­kos­ki ning Kan­kaan­pää rah­va­üli­koo­li­des. Ins­pi­rat­sioo­ni ja ju­hi­seid töö­deks ot­sin li­saks kur­sus­te­le in­ter­ne­tist, aja­kir­ja­dest ja raamatutest.

Raa­ma­tu­köit­mise ideed sün­nivad sa­ge­li mõne tea­tud ma­ter­ja­li ajen­dil, mida ta­han ka­su­ta­da, või põ­ne­vast köi­te­teh­ni­ka­st. Olen in­nus­tu­nud pi­gem raa­ma­tu­te te­ge­mi­sest kui nei­le sisu loo­mi­sest, see­ga on minu raa­ma­tud ena­mas­ti tüh­jad. Raa­ma­tu­te te­ge­mi­ne on liht­salt nii vahva.
Pär­li­töö­de pu­hul pa­ku­vad mul­le huvi pea­mi­selt eh­ted ja see, kui­das eri­ne­va­te pär­li­te va­li­mise läbi te­kib oma­näo­li­ne lõpp­tu­le­mus. Pär­leh­teid ma ise ei ka­van­da, vaid mu­gan­dan val­mis ju­hi­seid nõn­da, et saan en­dale mee­le­pä­ra­se tulemuse.
Hõ­be­eh­ted on minu uusim har­ras­tus. Alus­ta­sin hõ­be­ket­ti­de te­ge­mist 2011. aas­ta sü­gi­sel. 2013. aas­ta su­vel õp­pi­sin Kan­kaan­pää rah­va­üli­koo­li kur­su­sel su­la­tus­kla­asi so­bi­ta­mist hõ­be­eh­tes­se ja siis vast ta­bas tõe­li­ne kirg. Hõ­be­kette ma ei ole ka­van­da­nud, kuid hõ­be­eh­ted olen ise väl­ja mõel­nud ja see just ongi kõi­ge põ­ne­vam, kui­das esialg­set ideed teos­ta­da. Va­hel õn­nes­tub pa­re­mi­ni, va­hel vä­he­ma edu­ga, va­hel tu­leb ka­van­dit muu­ta. Hõ­be­e­he­te te­ge­mi­ne ongi kõi­ge suu­rem väl­ja­kut­se minu har­ras­tus­te seas ja sel­les osas on mul veel väga pal­ju õppida.
Loo­dan, et minu näi­tu­se­tööd pa­ku­vad rõõ­mu ja ins­pi­rat­sioo­ni kõi­gi­le käsitöösõpradele.

Piia Su­omu-Vir­ta­nen

Sei­ja Kin­na­ri kuns­ti­näi­tus ”Kä­si­käes – mä­les­tus­te radadel”

Olen maa­li­kunst­ni­k/juuk­sur-sti­list Sei­ja Han­ne­le Kin­na­ri. Sün­di­sin 3. au­gus­til 1946 Akaas Kylmä­kos­kis (Soo­me). Igat­sus ilu ja kuns­ti jä­re­le sai al­gu­se juba noo­ruses, aga al­les täis­kas­va­nueas võt­tis asi konk­reet­se­ma kuju. Minu kuns­ti­õpin­gud alga­sid 1981. aas­tal Tam­pe­re rah­va­üli­koo­lis ja mõne aas­ta pä­rast kan­di­dee­ri­sin 4‑aastasesse Pirk­ka­la maa­li­kuns­ti­koo­li. Hil­jem olen lä­bi­nud maa­li­kuns­ti ja kuns­ti­aja­loo õppekava.
Minu elus on het­kel saa­nud täht­saks krist­lus ja piib­li sõ­num ning sel­lest sõ­nu­mist am­mu­tan­gi sa­ge­li oma maa­li­de tee­mad, olen sü­ven­da­nud oma tead­mi­si ka krist­li­ku kuns­ti loen­gu­tel. See minu näi­tus ”Kä­si­käes – mä­les­tus­te rada­del” koos­neb ela­tud elu rada­dest, ju­mala loo­dud loo­du­sest ning krist­lusest kuns­ti ja luu­le vahenditega.
Olen tä­nu­lik, et võin veel pen­sio­nieas­ki te­gel­da oma kahe unistusteametiga.

Tere tu­le­mast tut­vu­ma minu loo­min­gu­ga soo­vi­tu­se saa­tel: kõn­ni koos mi­nu­ga met­sa­tuk­ka­des, len­da lin­du­de ja ing­li­te tii­vul, su­kel­du minu fan­taa­sia­maa­il­ma ja lase oma mõ­te­tel va­balt voo­la­ta. Minu näi­tu­sel võid ko­ge­da mõn­da­gi oo­ta­ma­tut. See­ga – tere tu­le­mast minu kunstiretkele.

Soo­vib Sei­ja Kinnari