“Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988”“Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988”

Näitus "Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988"11. april­list 30. mai­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Vee­lin­nu­rah­vas. Len­nart Meri fil­mi­rän­na­kud 1969–1988”.

Len­nart Meri, armas­ta­tud rii­gi­pea 1992–2001, oli ka kir­ja­nik ja fil­mi­loo­ja, kel­le mis­sioo­niks oli jutus­ta­da ees­ti ja ta hõi­mu­rah­vas­te iid­set lugu, otsi­des vas­tust ees­kätt just väi­ke­rah­vas­te iga­ves­te­le küsi­mus­te­le – kes me ole­me, kust tule­me, kuhu lähe­me. Roh­kem kui 30. aas­ta väl­tel – pea igal aas­tal, rän­das Len­nart Meri üksi või enda kor­ral­da­tud eks­pe­dit­sioo­ni­de­ga tol­la­se Nõu­ko­gu­de Liidu kõi­ge ras­ke­mi­ni ligi­pää­se­ta­va­tes piir­kon­da­des. Eri­li­selt paelusid teda väi­ke­rah­vas­te koge­mu­sed hoi­da oma kul­tuu­ri elus võõr­keel­se kolo­ni­see­ri­ja kiuste.

Fil­mi­rän­na­ku­test aas­ta­il 1969–1988 sün­di­sid lina­teo­sed hõi­mu­rah­vas­test: „Vee­lin­nu­rah­vas” (1970), „Lin­nu­tee tuu­led” (1977), „Kale­va hää­led” (1985), „Too­ru­mi pojad” (1989) ja „Šamaan” (1977/1997) – kül­lap esi­me­sed rah­vus­va­he­li­selt kaa­lu­kad doku­men­taal­fil­mid soo­me-ugri rah­vas­test, mis anna­vad üle­vaa­te iid­se­test tava­dest, rituaali­dest, rah­va­luu­lest, etnog­raa­fiast ning püs­ti­ta­vad põne­vaid hüpoteese.

Filmi­de aines­ti­ku tal­le­ta­miseks teh­ti aas­ta­tel 1969–1988 soo­me-ugri rah­vas­te asuala­de­le kor­du­valt eks­pe­dit­sioo­ne, võt­te­gru­pi töös osa­les etnog­raafe, folk­lo­ris­te, kunst­nik­ke ja kir­ja­nik­ke. Loo­mu­li­kult käi­di ka kee­le­su­gu­las­te juu­res Unga­ris. Näi­tus „Vee­lin­nu­rah­vas. Len­nart Meri fil­mi­rän­na­kud 1969–1988” võtab oma­moo­di eks­pe­dit­sioo­ni­päe­vi­ku­na kok­ku fil­mi­retke­del näh­tu ja kogetu.

Näitus "Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988"11. april­list 30. mai­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Vee­lin­nu­rah­vas. Len­nart Meri fil­mi­rän­na­kud 1969–1988”.

Len­nart Meri, armas­ta­tud rii­gi­pea 1992–2001, oli ka kir­ja­nik ja fil­mi­loo­ja, kel­le mis­sioo­niks oli jutus­ta­da ees­ti ja ta hõi­mu­rah­vas­te iid­set lugu, otsi­des vas­tust ees­kätt just väi­ke­rah­vas­te iga­ves­te­le küsi­mus­te­le – kes me ole­me, kust tule­me, kuhu lähe­me. Roh­kem kui 30. aas­ta väl­tel – pea igal aas­tal, rän­das Len­nart Meri üksi või enda kor­ral­da­tud eks­pe­dit­sioo­ni­de­ga tol­la­se Nõu­ko­gu­de Liidu kõi­ge ras­ke­mi­ni ligi­pää­se­ta­va­tes piir­kon­da­des. Eri­li­selt paelusid teda väi­ke­rah­vas­te koge­mu­sed hoi­da oma kul­tuu­ri elus võõr­keel­se kolo­ni­see­ri­ja kiuste.

Fil­mi­rän­na­ku­test aas­ta­il 1969–1988 sün­di­sid lina­teo­sed hõi­mu­rah­vas­test: „Vee­lin­nu­rah­vas” (1970), „Lin­nu­tee tuu­led” (1977), „Kale­va hää­led” (1985), „Too­ru­mi pojad” (1989) ja „Šamaan” (1977/1997) – kül­lap esi­me­sed rah­vus­va­he­li­selt kaa­lu­kad doku­men­taal­fil­mid soo­me-ugri rah­vas­test, mis anna­vad üle­vaa­te iid­se­test tava­dest, rituaali­dest, rah­va­luu­lest, etnog­raa­fiast ning püs­ti­ta­vad põne­vaid hüpoteese.

Filmi­de aines­ti­ku tal­le­ta­miseks teh­ti aas­ta­tel 1969–1988 soo­me-ugri rah­vas­te asuala­de­le kor­du­valt eks­pe­dit­sioo­ne, võt­te­gru­pi töös osa­les etnog­raafe, folk­lo­ris­te, kunst­nik­ke ja kir­ja­nik­ke. Loo­mu­li­kult käi­di ka kee­le­su­gu­las­te juu­res Unga­ris. Näi­tus „Vee­lin­nu­rah­vas. Len­nart Meri fil­mi­rän­na­kud 1969–1988” võtab oma­moo­di eks­pe­dit­sioo­ni­päe­vi­ku­na kok­ku fil­mi­retke­del näh­tu ja kogetu.