[:et]Tapa rongijaama elluärkamine[:]

[:et]

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­ära­ka­mi­ne”.

Pro­jek­ti „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne“ tar­vis kok­ku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaa­ma aja­loo rada­de­le. Tapa raud­tee­jaa­ma pea­hoo­ne on Ees­ti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­li­ne süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samu­ti väär­tus­lik his­to­rist­li­ku arhi­tek­tuu­ri näi­de. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laad­ne, mil­le sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­da­ta pole. Pee­gel­dab ta ju Tapa kui sõlm­jaa­ma aja­loolist olu­li­sust, mil­le­ta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Tei­salt on jaa­ma­hoo­ne ala­ti olnud teel­ole­va ini­m­ese var­ju- ja koh­tu­mis­paik ning mui­du tore aja­viit­mise koht.
Sel­le aas­ta juu­lis tun­nista­ti jaa­ma pea­hoo­ne kul­tuu­ri­mi­nist­ri käsk­kir­ja­ga kultuurimälestiseks.

Näi­tu­se koos­tas TTÜ muu­seu­mi kuraa­tor Nele Ing­list. Mõte haka­ta vanu foto­sid täna­päe­vas­te­ga kok­ku sula­ta­ma pole Nele jaoks paeluv mit­te ainu­ük­si aja­loo­hu­vi või pil­dis­ta­mis­rõõ­mu tõt­tu, vaid on ka hea põh­jus saa­da mõne Ees­ti­maa pai­ga või lin­na­ga pare­mi­ni tuttavaks.

[:]