Saksi raamatukogu ajalugu

Saksi raamatukogu seltsi lipp ja esimene raamatukoguhoidja Hugo Vainjärv (1930ndad).
Sak­si raa­ma­tu­ko­gu selt­si lipp ja esi­me­ne raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Hugo Vain­järv (1930ndad).

Sak­si raa­ma­tu­ko­gu on asu­ta­tud 1918. aas­tal. Esialg­selt lae­nu­ta­ti raa­ma­tu­id Sak­si val­la­ma­jas – sealt on raa­ma­tu­ko­gu ka oma nime saa­nud. 1920. aas­tal loo­di Hugo Vain­jär­ve eest­ve­da­misel Sak­si raa­ma­tu­ko­gu selts, mil­le ees­mär­giks oli ko­ha­li­ku­le rah­va­le kir­jan­dus­li­ke üri­tus­te kor­ral­da­mi­ne – raa­ma­tu­te ja kir­ja­ni­ke tut­vus­ta­mi­ne, et­te­lu­ge­mised, luu­le­õh­tud, näi­den­di­te lavastamine.

Siin, Saksi vallamajas, asus algselt ka Saksi raamatukogu. Pildil vallavanem ja vallasekretär (1930. algusaastad).
Siin, Sak­si val­la­ma­jas, asus alg­selt ka Sak­si raa­ma­tu­ko­gu. Pil­dil val­la­va­nem ja val­la­sek­re­tär (1930. algusaastad).

1947. a vii­di raa­ma­tu­ko­gu en­di­sest Sak­si val­la­ma­jast üle Sak­si mõi­sa­hoo­nes­se. Raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jaks sai Õie Vul­la. Eel­mi­ne raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Hugo Vain­järv jäi töö­le Sak­si post­kon­to­ris­se. Raa­ma­tu­id oli vähe, ai­nult kaks ka­pi­täit. Pal­ju ees­ti­aeg­seid raa­ma­tu­id oli hä­vi­ta­tud. Raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja ko­hus­tuseks oli pea­le raa­ma­tu­te lae­nu­ta­mise rii­gi­lae­nu ob­li­gat­sioo­ni­de müü­mi­ne, kül­vi­plaa­ni täit­mise kont­rol­li­mi­ne, va­li­mis­te or­ga­ni­see­ri­mi­ne ja agi­tat­sioo­ni­töö ning po­lii­ti­li­se kir­jan­duse le­vi­ta­mi­ne. Käia tuli jalg­si pe­rest peresse.

1957. a sai raa­ma­tu­ko­gu uued ruu­mid Ko­lu­ot­sa kü­las­se Sak­si kü­la­nõu­ko­gu ja Pu­na­li­pu kol­hoosi kon­toriga ühte maj­ja – tei­se­le kor­ru­se­le. Raa­ma­tu­ko­gus alus­tas tööd Mag­da­le­na Metsjärv.

1962. aas­ta jaa­nua­ri tu­le­kah­jus sai raa­ma­tu­fond tu­ge­valt kah­jus­ta­da, do­ku­men­tat­sioon hä­vis. Põ­leng sai al­gu­se küt­te­puu­dest, mis raa­ma­tu­ko­gu plii­di pea­le kui­va­ma olid pan­dud. Raa­ma­tu­ko­gu riis­med ko­gu­ti kok­ku ja lae­nu­ta­mist alusta­ti paa­ri kuu pä­rast sama maja alu­misel kor­ru­sel, kus kol­hoosi kon­to­ri ruu­mid olid va­baks jää­nud, sest Pu­na­li­pu kol­hoos oli ühi­ne­nud Nõmm­kü­la sov­hoo­si­ga ning sov­hoosi kon­tor asus Saia­kop­lis. Lae­nu­ta­jaks hak­kas sa­mast kü­last pä­rit noo­ru­ke Aita Samarüütel.

1963. aas­ta sü­gi­sel lik­vi­dee­ri­ti Mal­la kü­la­raa­ma­tu­ko­gu ning kogu fond ja riiu­lid too­di Sak­si raa­ma­tu­ko­gu taas­ta­miseks üle. Raa­ma­tu­ko­gu uueks asu­ko­haks sai Uude­le­pa talu kü­lalis­te­tu­ba Ko­lu­ot­sa kü­las, ju­ha­ta­jaks raa­ma­tu­ko­gun­duse ha­ri­du­se­ga Mil­vi Jõe­ots. Ta töö­tas raa­ma­tu­ko­gus 38 aas­tat ning on päl­vi­nud oma hea töö eest Sak­si val­la au­ko­da­ni­ku tiit­li 2001. aas­tal. Mil­vi Jõe­ot­sa mä­les­tus­te põh­jal oli raa­ma­tu­ko­gu töö­ta­ja täht­sa­maks üles­an­deks nõu­ko­gu­de ajal ini­mes­te po­lii­ti­li­ne kas­va­tus­töö. Igas raa­ma­tu­pa­kis oli 30% po­lii­ti­list kir­jan­dust. 1980ndatel aas­ta­tel, uue ve­nes­ta­mis­lai­ne ajal, pi­did näi­tus­te ja väl­ja­pa­ne­ku­te peal­kir­jad ole­ma nii ees­ti kui vene kee­les. Ka va­li­mis­te or­ga­ni­see­ri­mise ja agi­tat­sioo­ni­ga pidi te­ge­le­ma. Eri­ti olu­li­ne oli ven­nas­rah­vas­te kir­jan­duse tutvustamine.

1976. aas­tal vii­di raa­ma­tu­ko­gu ta­gasi Sak­si kü­la­nõu­ko­gu­ga ühte maj­ja. Uude­le­pal oli kit­saks jää­nud, sest raa­ma­tu­fond oli jõud­salt kasvanud.

Saksi raamatukogu 2007. aastal.
Sak­si raa­ma­tu­ko­gu 2007. aastal.

Sa­mal põh­ju­sel ko­li­ti 1988. aas­tal Moele tüh­jaks jää­nud kor­ter­ma­jas­se, kus raa­ma­tu­ko­gu asub tä­nase­ni. 2001.–2008. a töö­tas Sak­si raa­ma­tu­ko­gus Mar­ju Bug­ri, ala­tes 2008. a au­gus­tist Sir­je Võsa.

Tä­na­seks on raa­ma­tu­fon­dis üle 12 000 tea­vi­ku. Igal aas­tal li­san­dub li­gi­kau­du 500 uut raa­ma­tut. Lu­ge­ja­id on raa­ma­tu­ko­gus vei­di alla 300.

Sak­si raa­ma­tu­ko­gu on Tapa val­la Moe-Sak­si piir­kon­na ai­nu­ke kul­tuu­ri­asu­tus – see­ga kü­la­elu kor­ral­da­miseks väga olu­li­ne paik.